Noroviirus ehk rahvakeeli "kõhugripp"

 Noroviirused ehk Norwalk- viirused on rühm viirusi, mis põhjustavad inimestel gastroenteriiti, mis on tuntud ka talvise oksendamistõvena, mida rahvas nimetab vääralt ka „kõhugripiks”
 Noroviirushaiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib olla väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena. Haigus on tavaliselt lühikese kestvusega, 24 – 48 tundi. Oksendamine esineb lastel sagedamini kui täiskasvanutel.  
Noroviirushaigus ei ole tavaliselt raske kuluga, kuigi inimene võib tunda end väga haigena ja oksendada korduvalt. Haigestunud paranevad ühe-kahe päeva jooksul ning pikaajalisi tervisehäireid ei teki. Kui haigestunu ei suuda juua piisavat hulka vedelikku oksendamise/kõhulahtisusega kaotatud vedeliku asendamiseks, siis võib tekkida organismis dehüdratatsioon ehk veetustumine ja siis võib olla vajalik arstiabi. Veetustumine tekib tavaliselt ainult väikelastel ning väga vanadel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga isikutel.

Kuidas ravitakse noroviirusnakkusega inimest?
 Käesoleval ajal ei ole ühtegi viirusevastast ravimit, mis mõjub noroviirusele ja puudub ka nakatumist ennetav vaktsiin. Antibiootikumid ei toimi noroviiruste vastu
Tervetel isikutel kestab haigus tavaliselt lühikest aega. Nii kaua kui haigel on oksendamine ja kõhulahtisus, tuleb tal juua rohkesti vedelikku vältimaks dehüdratasiooni (ehk veetustumist). Väikelaste, vanurite ja teisi haigusi põdevate isikute hulgas tekib veetustumine sagedamini ning see ongi noroviirusnakkuse kõige tõsisem tagajärg. Veetustumise riski saab vähendada mahlade, vee või tee jms joomisega. 

Sümtome leevendavate vahendite kohta küsi oma  pereõelt või töövälisel ajal Perearstinõuandeliinilt  telefonil 1220


Eelmine
Korduvretseptide väljastamine
Järgmine
Paras aeg alustada vaktsineerimist PUUKENTSEFALIIDI vastu!

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again:
EST